Vääriselupaikade inventuur Eestis
piirkondlikke eripärasid arvestades oli metsa kohati veel hulga vähem.
Metsade olukord muutus oluliselt Teise maailmasõja järgsel perioodil. Mahajäetud põllumaad
võsastusid, hiljem metsastusid.
Niisuguse protsessi tulemusena ületas metsamaa pindala 1970. aastate lõpuks 40%. Ühe elaniku
kohta arvutatava metsamaa pindalalt jääb Eesti Euroopas maha vaid Skandinaaviamaadest ja
Venemaast. Praegu loetakse Eesti metsasuseks koguni 51,5%, seega on metsamaa pindala umbes
2,25 miljonit ha.
Läbi ajaloo on metsasemad piirkonnad olnud ja on ka praegu Hiiumaa, Pärnumaa
madalikud,Kõrvemaa ja Alutaguse. Rohkem metsa leidub paiguti ka Loode-Eestis ning
suuremate Emajõe vesikonnas olevate soode ümbruses (AlamPedja looduskaitseala, Emajõe
Suursoo).
Fragmenteerunud, kuid pärandkultuurmaastikusse kuuluvate puisniitude, puiskarjamaade ja