Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Neist kaks esimest jõudsid meie
alale juba varases preboreaalses kliimastaadiumis. Enim on laialehistele metsadele
iseloomulikke liike, kes tulid siia hilispreboreaalses või boreaalses kliimastaadiumis. Pärast
sooja atlantilist kliimastaadiumi kliima jahenes ja Eesti alale jäid ainult vähenõudlikud liigid,
suurem osa siirdus mujale. Kui kliima taas soojenes, tuli osa neist
(metskits, metssiga ja punahirv) tagasi. Osa Euro-Kasahhi steppide ja metsasteppide liikidest
levis Eesti alale siis, kui inimtegevuse tagajärjel tekkisid ava-kultuurmaastikud. Sellised
stepiliigid on põld-uruhiir, juttselg-hiir ja hiliseim tulnuk halljänes (umbes 200–300 aastat
tagasi). Enamikul Eesti nüüdisaegsetel liikidel
(näiteks mutil, karihiirel, mägral, karul, oraval, hundil, rebasel, kärbil ja nirgil) on suur
ökoloogiline amplituud ja väga lai levila. Inimkaaslejad imetajad on
annaabi.ee 
