Peegel, I. Sarv, I. Rüütel. 1927. loodi Eesti Rahvaluule Arhiiv, kuhu koondati kõik kogud. 7. Mets ja vesi eesti rahvausus (I.Paulson) Mets ja vetevald oma salapäraste, vägevate jõudude ja olevustega moodustab talupoja elus n-ö välise, võõra ja vaenuliku ringi, mis piirab maad hariva inimese „sisemise” elu-elamiseringi (kultuurmaad). Mets: Mets on eesti rahvausus inimese-sarnane olevus, sõbralik. Metsa pidi austama ja teda teretama ja paluma (või ka ohvrianniga), et metsasolijaga midagi ei juhtuks, et saaki saaks (nt marjad, seened, loomad vm mille järgi sinna mindi). Mets oli sõber, sest sealt sai toidust ja ehitust ja ka varjupaika, kui vaja. Animatistlik suhtumine loodusesse ei andnud metsale mingit kindlat kuju, ta oli lihtsalt mets. Metsas elavad metsahaldjad (vaimud, härrad, jmt), kes vastavalt inimese enda isikule vastavalt käitusid (kui paha inimene, siis eksitasid metsa v karistasid, kui hea, siis aitasid vms). Haldjad olid metsa peremehed,
Peegel, I. Sarv, I. Rüütel. 1927. loodi Eesti Rahvaluule Arhiiv, kuhu koondati kõik kogud. 7. Mets ja vesi eesti rahvausus (I.Paulson) Mets ja vetevald oma salapäraste, vägevate jõudude ja olevustega moodustab talupoja elus n-ö välise, võõra ja vaenuliku ringi, mis piirab maad hariva inimese ,,sisemise" elu-elamiseringi (kultuurmaad). Mets: Mets on eesti rahvausus inimese-sarnane olevus, sõbralik. Metsa pidi austama ja teda teretama ja paluma (või ka ohvrianniga), et metsasolijaga midagi ei juhtuks, et saaki saaks (nt marjad, seened, loomad vm mille järgi sinna mindi). Mets oli sõber, sest sealt sai toidust ja ehitust ja ka varjupaika, kui vaja. Animatistlik suhtumine loodusesse ei andnud metsale mingit kindlat kuju, ta oli lihtsalt mets. Metsas elavad metsahaldjad (vaimud, härrad, jmt), kes vastavalt inimese enda isikule vastavalt käitusid (kui paha inimene, siis eksitasid metsa v karistasid, kui hea, siis aitasid vms)
annaabi.ee 
