2 Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? Riigid, kellel pole võimalust või tahtmist rannikult kala püüda, müüvad selle teistele riikidele. Argentiina, Okeaania riigid. 3 Millised on kalavarude vähenemise põhjused? (3p) a Ülepüük b Maavarude kaevandamine merepõhjast c Veereostus d Vee transpordi areng 4 Kas järgmised väited on tõesed või väärad? Paranda väärad väited õigeks. (2p) a Kõige metsasemad Euroopa riigid on Norra, Soome ja Rootsi. VALE, EESTI b Suurbritannia ja Türgi on metsavaesed riigid. VALE- IRAAN 5 Mida on kujutataud rahvusvahelise metsa-aasta logol? Metsade tähtsus! (5p) 1 Metsalinnud on inimese toiduks ja sulgedest saab valmistada patju, tekke jne 2 Ravimtaimed, mis kasvavad metsas 3 Loomi saab jahtida toiduks ning nende nahka saab kasutada riiete valmistamiseks, topised 4 Hapniku tootmine, et inimesed saaks hingata, vihm kasvatab
serbia keeles Skadarsko jezero), mille ümbrus on soine. Idapiiri ääres on Ohridi ja Prespa järv. Mullastik,taimestik Suur osa Albaaniast oli kunagi metsane. Sajanditepikkuse raie ja karjatamise tagajärjel on algsest taimkattest vähe järele jäänud. Paljudes kohtades on vaid põõsad ja võsa. Umbes 48% Albaaniast on kaetud metsaga. Põhiliselt on tegu männimetsaga, kuid Põhja-Albaanias ja mägede nõlvadel on ka pisut lehtmetsa (tamm, pöök). Kõige metsasemad piirkonnad on Kesk- ja Põhja-Albaania mägedes. Metsade pindala väheneb, sest puitu kasutatakse massiliselt kütteks. Ebaseaduslik raie on väga levinud. Metsapiirist kõrgemal on mägiaasad. Riik püüab metsi taastada. Täiesti taimkatteta kohti on vähe. Rannikumadalmikel on vahemerelised põõsad, nagu näiteks loorber ja mürt. Lõunarannikul kasvatatakse tsitrusvilju, piisava niisutuse korral viigipuud ja õlipuud. Kõrgemal domineerivad tammemetsad. Seal
Metsade olukord muutus oluliselt Teise maailmasõja järgsel perioodil. Mahajäetud põllumaad võsastusid, hiljem metsastusid. Niisuguse protsessi tulemusena ületas metsamaa pindala 1970. aastate lõpuks 40%. Ühe elaniku kohta arvutatava metsamaa pindalalt jääb Eesti Euroopas maha vaid Skandinaaviamaadest ja Venemaast. Praegu loetakse Eesti metsasuseks koguni 51,5%, seega on metsamaa pindala umbes 2,25 miljonit ha. Läbi ajaloo on metsasemad piirkonnad olnud ja on ka praegu Hiiumaa, Pärnumaa madalikud,Kõrvemaa ja Alutaguse. Rohkem metsa leidub paiguti ka Loode-Eestis ning suuremate Emajõe vesikonnas olevate soode ümbruses (AlamPedja looduskaitseala, Emajõe Suursoo). Fragmenteerunud, kuid pärandkultuurmaastikusse kuuluvate puisniitude, puiskarjamaade ja loopealsete-sarapikega vahelduvaid metsi on Saaremaal, Läänemaal, PõhjaPärnumaal ja paiguti Harjumaal ning LääneVirumaal
annaabi.ee 
