Brahmsi kammermuusika
traditsiooni jätkajat ja Beethoveni mantlipärijat. Kaht heliloojat seob nii
kammerteoste arvukus ja kaalukus kummagi loomingus kui ka sarnane
kompositsioonimeetod, kus on tähtsal kohal motiiviline töötlus ja teemade
intonatsiooniline seotus.
Helikeelest saab lugeda ka üldkonspektist
Väikeste eranditega järgivad Brahmsi kammermuusikateosed ülesehituses
kõik traditsioonilist sonaaditsüklit. Näit I osa on sonaadivormis kõigis
teostes, va üksainus erand, metsasarvetrio op 40. Enamus finaalidest on
sonaadi- v rondo-sonaadi vormis, va 3. kp.kvartett op 67, klarnetikvintett op
115 ja 2. klarnetisonaat, mille finaalid on (samuti Brahmsi poolt armastatud)
variatsioonivormis. Enamus teoseid on neljaosalise tsükliga.
Teosed ülevaatlikult: 3 viiulisonaati, 2 tsellosonaati, 2 klarnetisonaati, 3
klaveritriot, 3 keelpillikvartetti, 3 klaverikvartetti, klaverikvintett, 2
keelpillikvintetti, 2 keelpillisekstetti, metsasarvetrio, klarnetitrio ja
klarnetikvintett
annaabi.ee 
