Ulukikahjustused
pesitsevaid ürasklasi ja siklasi, samas võivad nad kahju teha sipelgate (ja puuseemnete)
söömisega. Palju kahjurputukaid hävitavad tihased, puukoristajad, pöialpoiss, porr, öösorr,
pääsuke jt. Suvel on eriti kasulik kägu, kes sööb ka karvaseid putukaid, mida teised linnud
tavaliselt ei taha.
Röövlinnud hävitavad närilisi, eriti hiireviu, karvasjalg-viu, tuuletallaja ja kakulised.
Röövlinnud toituvad ka teistest lindudest, kuid peamiselt haigetest ja vigastatutest, olles seega
metsasanitarideks ja loodusliku valiku mõjutajateks.
Metsakahjuritena linnud enamasti arvesse ei tule, väga harvadel juhtudel on taimlates
kahjustusi põhjustanud metsvint, kes sööb külvatud seemneid ja noori tõusmeid, kuid
pesitsemise ajal sööb ta putukaid. Puude seemnetest toituvad veel näiteks käbilinnud ja suur-
kirjurähn. Metsis sööb talvel männi pungasid, kasvusid ja okkaid. Pasknäär toitub
tammetõrudest, kuid samas neid laiali tassides aitab kaasa tamme levimisele.