Metsade sääst
teaduslikku läbitöötamist. Praegu teadaoleva põhjal võib öelda, et hiied ja pühad
metsatukad võisid erinevates Eesti osades olla väga erineva ilmega. Paljus määras hiie
ilme kohaliku looduse omapära. Künkal kasvavaid ühishiisi võis rohkem olla Põhja-
Eestis, kus asustus oli koondunud suurematesse küladesse. Lääne-Eestis, kus maa
enamasti tasane ja tihti ka soine, võis hiis asuda põldudevahelisel tasandikul, niiskes
nõos või kaugemal soos asuval metsasaarel. Hiite sellistele asupaikadele viitavad
näiteks sealt talletatud hiiepaikade nimed Hiieauk, Hiiesoo jne. Lõuna-Eesti
hajaasustuse piirkondades olid vähemalt viimastel sajanditel ühishiite asemel
tüüpilised ohvriaiad. Igal talul oli omaette ohvriaed. Näiteks Viljandimaal püsisid
need veel 19. sajandi teisel pooleni. Need olid tavaliselt väheldased puudetukad, mis
ümbritsetud taraga.
Pärimuspuudeks nimetatakse käesolevas töös puid, mis on seotud mingit tüüpi
pärimustega
annaabi.ee 
