Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
Samal ajal eksisteeris mõnedel aladel
usk, et pihlakat ei saa maha raiuda, kuna seal sees võib elada ära neetud surnud naise hing
( 2002: 419). Eesti esivanemate uskumustes oli pihlakal omalaadne tõrje- ja
alistamismaagia jõud. Pihlakast tehtud keppi kasutati karjaskäimisel, et hunte karjast eemal
hoida. Paljude funktsioonide kohaselt oli pihlakas vikerkaarega sarnane ilmapuu, mis sidus
Ilmasid (Heintalu 2006a: 310).
Mänd oli iidsest ajast eesti heraldikas looduse omapära ja metsarohkusi tähistav puu. Isegi
tänapäeval sümboliseerib see igavikku, tugevust ja püsivust. Igihalja puuna sümboliseerib ta
surematust. Männikäbi tähendas nii Idas kui ka Läänes elu ja viljakust (Bruce-Mitford 1997:44).
Etnograafias kasutavad soome-ugri rahvad oma rahvariietel oktagrammi37, mis eestlastele on
tuntud just sõna ,,mänd" all ning tähendab päikest, viljakust ja elu. Oktagramm (kaheksakand)
on levinud Eesti lääneranniku ja saarte rahvariietel (Sala 2001: 267, 272).
36
annaabi.ee 
