"metsarohkusele" - 1 õppematerjal

EESTI METSANDUS 2011

viimane suhteliselt napilt. PUULIIGID Eelkõige kliima muutumise tõttu on rohkem kui 10 000 aasta jooksul Eesti alal domineerinud erinevad puuliigid. On olnud perioode, millal olid valitsevad kaasikud, siis männikud, laialehelised metsad, seejärel kuusikud ja jälle männikud. Viimase 3000 aasta jooksul on metsade arengu ja liigilise struktuuri kõige olulisemaks muutjaks olnud inimene. Põllumajandus, raied ja ulatuslik kuivendamine on tekitanud olukorra, kus vaatamata metsarohkusele peaaegu ei ole metsi, millel puudub inimtegevuse otsene või kaudne mõju. Taimegeograafilise jaotuse järgi kuulub Eesti põhjapoolkera parasvöötme metsa-vööndi salu- ehk nn segametsade allvööndi) põhjaossa. Lehtpuu ja okaspuu enamusega metsade osakaal on praktiliselt võrdne, mõlemad moodustavad 50% puistute pindalast. Tagavara osas on ülekaalus okaspuud, moodustades 53,7% kasvava metsa tagavarast, lehtpuude osaks jääb 46,3%.