Hirvetkütt põhjalik analüüs
palistasid tihedad põõsad. Kui see kitsas kidurate taimede vöönd jäi seljataha, satuti kohe kõrgete ja
süngete metsavõlvide alla. Kallas oli mõnesaja jardi ulatuses ühtlaselt laugjas ja kerkis siis järsu
mäeküljena. Kõrged jämedad puud, mille all opõõsaid ei kasvanud, meenutasid ebaühtlaselt
paigutatud hiigelsambaid, mis lehevõlvi ülalhoidsid.
Lk 141 -- imekauni veevälja pind sädeles nagu kalliskivi õhtupäikese viimastes kiirtes ja kogu
maastik -- lopsakasse metsarohelusse rüütatud künkad -- näis nagu muhelevat säravat naeratust,
mida kirjeldavad kõige paremini käesoleva peatüki ette toodud kaunid read.
Lk 257 - Kui te armastate õhku, avarust ja valgust, siis leiate neid metsalagendikel ja ojade
kallastel, aga neile, kel on suuremad nõudmised, on siin olemas järved. Aga kus te leiate raiesmikes
varju, naervaid allikaid, tormavaid ojasid ja auväärseid tuhandeastaseid puid? Te ei leia sealt neid,