olevat ahven. Põhjaloomi on üsna palju. Leidub üksikuid järvekarpe. Taimed: Aastail 1972 ja 1973 kattis taimestik peaaegu kogu järvepõhja, liike oli aga ainult 11. Ujulehtedega taimedest leidus ujuvat penikeelt; kaldataimestik oli samuti vähene. Nüüd kasvab seal: mändvetikas, vesisammal ja kuuskhein. Kaldal kasvab: tarn, pilliroog, ubaleht, soopihl ja ädalalill. Alus tekst. Äntu Sinijärv Lääne-Viru maakonnas, Väike-Maarjast 7-9 km lõuna pool asub metsarikkas oostikus Äntu järvestik, kuhu kuulub 7 väikejärve. Äntu Sinijärv on järvestiku kõige põhjapoolsem järv ning asub Väike-Maarjast 7 km lõuna pool. Sinijärv on põhja-lõuna suunas pikliku, kuid väga sopilise kujuga, kahe suure ja ühe väikese poolsaarega. Ta pindala on 2,4 ha, suurim sügavus (põhjaosas olevate allikaaukude kohal) 8 m, sügava piirkonna valdavas osas 6 m. Seega on järve põhjas olevate allikaaukude sügavus 2 m
60,4 meetrit. Mustjärv on tuntuks saanud, kui äärmuslikus seisundis olev huumustoiteline järv. Järves olid 1950.-1960. aastail palju haruldasi looma- ja taimeliike. Praeguseks, alanenud veetasemest tingituna, on kuivaks jäänud tarnavöönd, kus elas väga haruldasi vesikirbulisi. Sulfaatide hulk on suurenenud enam kui 10 korda ning hõljum on muutunud väga liigivaeseks. [2] Valgjärv paikneb Haanja kõrgustiku kirdealal asuvas metsarikkas sandurmaastikus.Ta on põhjakirde-lõunaedela suunas ovaalse kujuga, väheliigestunud lauskade kallastega Kerttu Luik YASB-51 072877 7 SISUKORD veekogu, mis asub jääpanga sulamisel moodustunud lohus. Kaldad on peaaegu kõikjal liivased, vähe soostunud. Järve ümbritseb okasmets, milles domineerib mänd. Valgjärve pindala on 7 ha, kõrgus merepinnast 54 m ning keskmine sügavus 6,2 m (suurim sügavus 12,5 m)