Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
millega kaeti hoonete ja esemete inseneristruktuur.
19. sajandi esimesel poole aedades ja parkides oli veel valitsev pitoreskne-maastikuline stiil.
Kuid tasapisi hakati üles soojendama ka vana "traditsioonilist" inglise aiakunsti selle terasside ja
pügatud hekkidega. Maastikupargis hakati kasutama korrapärase kujundusega detaile, eriti
hoonete läheduses. Näiteks Repton kujundas Ashridge'i pargi (1804) küll looduslikus stiilis, aga
metsaribadest varjatud korrapäraste aiaosadega: roosiaed, Munga aed, terrass jms. Huviorbiidis
olid ka eksootilised maad, nagu näiteks India, ka sealset arhitektuuri jäljendati nn india-tüüpi
aedades. Räägiti ka itaalia, prantsuse, hollandi stiilis aedadest, mis kõik kujutavad endast
korrapärast tüüpi aedu. Meelsasti kasutati kõike stiile läbisegi (Hellström 1997).
Readleaf, Penshurst, kujundatud William Wells'i poolt (amatöör-kunstnik) 19. saj esimesel
veerandil