Sissjuhatus filosoofiasse
ning leiab end ümbritsevate inimeste keskelt, kes sellest antud mastaabis halba ei näe. Jah, mujal nad murule parkima ei hakka aga
kortermaja ees küll.
Võime öelda küll, et pargime murule vaid kortermaja ees, kus ruumi pole aga kui sõidame metsa puhkama, siis pargime ikka murule.
Miks me siis tee peale ei pargi. Ja ei kõnni näiteks 3 kilomeetrit tee äärde pargitud autost järvekeseni, et pikniku pidada. Aga
sellepärast, et tegu on ju metsaga. Kui metsarajake läheb, siis miks ma ei või seda kasutada ja hiljem auto jätta, sest teised jätavad ju
ka! See on normaalne. Mets on ju suur. Ja niimodi varieeruvadki kõik otsused meie peas algselt mõeldud kindlast otsusest hoopis
teistsuguseks, kui oleme jõudnud teise olukorda.
Nii võibki Seneca seisukohta, et oled tark kui ei leina, põimida Sartre otsustamisvabadusega. Kui minu jaoks tundub õige ning ka