Hiir rätsepaks
mäele, hoi!
Avar maailm jätnud meile kõik teed valla.
Vuhinaga kihutagem künkast alla!
Valged orud meie eel,
lumi tuiskab suusateel,
avaral teel.
Siuh-sauh! Siuh-sauh!
libisevad uisud.
Edasi, hei,
vahvasti, hoi!
Uisutagem jõele,
siledale jääle,
jääle, hoi!
Joonistagem uiskudega kaares looga,
vajutagem tugevamalt, ikka hooga!
Lennakem kui püssikuul,
vuhisegu kõrvus tuul,
talvine tuul!
Tuisk
Mängib tuul ja tuiskab lund
keerleb, veerleb valge jahu,
segab, sagib metsarahu,
ega vareski saa und.
Tõuseb vaaknokk, algab lend;
seisateleb tuules viivu,
siis ta tuules tõstab tiibu,
laseb lennutada end.
Kus on põld ja kus on tee?
Lumi kõikjal ümber saani.
Taat viib kooli oma Jaani
naljaasi pole see.
Hobu rühib, longus pää.
Lumeteri peksab silma.
Köhib taat ja kirub ilma.
Aga Jaanil tuju hää:
,,Tulgu tuisku, tulgu lund!
Sellest põrmugi ei hooli!" -
Juba sõitjad jõudsid kooli.
Kutsub kell, ja algab tund