suurenenud ümarpuidu import Venemaalt, mis praeguseks on kehtestatud puidutollide tõttu praktiliselt lakanud. Üleilmse majanduskriisi tõttu on oluliselt kahanenud ka nõudlus puidu ja puidutoodete järele. Aastal 2006 moodustas okaspuupuit (mänd ja kuusk) ligikaudu 60% raiutud puidu kogusest. Lehtpuudest raiutakse enam kaske. Metsa on istutatud keskmiselt 5800 ha aastas (aastail 20052008 keskmiselt 6200 ha aastas) ja selleks kasutati ligi 14 mln metsapuutaime aastas. Sealjuures istutati 69% istutusaladele kuuse-, 18% männi- ja 12% kasetaimi. Metsakülvi tehti keskmiselt 1400 ha aastas. Lisaks metsakultuuride rajamisele aidati kaasa looduslikule metsa uuenemisele (sh seemnete külvamine, taimede istutamine, konkureeriva taimestiku piiramine) aastas ligi 2000 hektaril. Metsakultuuride rajamiseks ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks valmistati ette (mineraliseeriti) maapinda ligikaudu 5300 ha aastas.
suurenenud ümarpuidu import Venemaalt, mis praeguseks on kehtestatud puidutollide tõttu praktiliselt lakanud. Üleilmse majanduskriisi tõttu on oluliselt kahanenud ka nõudlus puidu ja puidutoodete järele. Aastal 2006 moodustas okaspuupuit (mänd ja kuusk) ligikaudu 60% raiutud puidu kogusest. Lehtpuudest raiutakse enam kaske. Metsa on istutatud keskmiselt 5800 ha aastas (aastail 2005–2008 keskmiselt 6200 ha aastas) ja selleks kasutati ligi 14 mln metsapuutaime aastas. Sealjuures istutati 69% istutusaladele kuuse-, 18% männi- ja 12% kasetaimi. Metsakülvi tehti keskmiselt 1400 ha aastas. Lisaks metsakultuuride rajamisele aidati kaasa looduslikule metsa uuenemisele (sh seemnete külvamine, taimede istutamine, konkureeriva taimestiku piiramine) aastas ligi 2000 hektaril. Metsakultuuride rajamiseks ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks valmistati ette (mineraliseeriti) maapinda ligikaudu 5300 ha aastas.
annaabi.ee 
