Pinnased ja muld
kohta. Juba varasel keskajal reguleeriti veekogusid eesmärgiga kasutada veejõudu jahu- ja saeveskites
ning tööstuses(vabrikutes ja tehastes). Eestis on olnud üle 700 vesiveski. Põllumajandusmaa
juurdesaamiseks alandati 19. sajandi jooksul ja 20. sajandi alguses järvede taset. Järvedele ja nende
rannaalade elustiku mitmekesisusele mõjus see halvasti. Madalaks jäänud järveosad hakkasid ka kinni
kasvama. Mitmetes Euroopa maades rajati piki jõgesid üleujutusi tõkestavaid tamme. Metsaparvetuse
hõlbustamiseks õgvendati ja puhastati Rootsis ja Soomes põhjalikult jõgede sänge. Metsade ja soode
kuivendamine on põhjustanud suure taimetoitainete ja organilise aine äravoolu. Ülaltoodust tulenevalt on
erinevad reguleerimise meetodid ja viisid. Praktikas on väikejõgede reguleerimisel Eestis olnud
peamiseks kriteeriumiks kuivenduse nõuded. Viimasel ajal on muutunud oluliseks ka keskkonnaga seotud
probleemid