Sooteadus
Pehmetel ja
tavalistel talvedel intensiivsemalt kuivendatud pinnased külmuvad tugevamini, kuna nende
veesisaldus on väiksem.
Nõrgalt kuivendatud ja kuivendamata turvasmullad pehmetel lumerikastel talvedel metsa all
peaaegu ei külmu. Karmidel talvedel vähese lumikatte korral märjad soomullad kaotavad palju
soojust ja külmuvad sügavalt. Kevadel nad sulavad ja soojenevad aeglasemalt kui hästi kuivendatud
mullad.
6.2.5.2. Mõju keskkonnale
Metsa kuivendamine ja teised metsaparanduslikud abinõud, mida kasutatakse turvasmuldadel, mitte
ainult ei suurenda puidu juurdekasvu, vaid põhjustavad keskkonnamuutusi nii sooaladel kui ka
väljaspool neid.
Hüdroloogiline mõju. Eesti soodes, nagu mujalgi liigniiskes kliimavöötmes, täheldame kevadel ja
sügisel suurvee perioode, suvel ja talvel aga on vee tase minimaalne. Kõige vesisemad on sood
aprillis lume sulamise ajal. Sügisene maksimaalne veeseis esineb oktoobris-novembris, mil