Mets Juhan Liivi luules õige
Mets Juhan Liivi luules
Külm.
Mets härmatises surnuvaik,
koit idas veripunane,
lehk põhjast- tuleleil on see!
Loom koiduvalgel kisendab,
hunt, põder, metskits ägavad.
Puu väriseb...
siis naksatab-
külm plaksatab,
siis jällegi kõik surnuvaik...
kõik metsapaik...
koit idas veripunane...
Hommik.
Ju karjane lääb karjaga:
till tall! must kirjak kõige ees,
till tall! ka kostab metsa sees
ja vastab niit ja karjamaa.
Ju kõlab läbi hommiku
üks pasun eemal: tu, tu, tu!
Jõe ääres aurab lokkav hein,
siit tagapool mets, mäesein,
kust läheb linnatee
ja kaob puude vahele-
just nagu tänav silmale.
Sääl tuleb naaber koormaga
ja süütab piibu põlema.
Käis veskil.
Valgel kübaral
käib mölder veskitiiva all.
annaabi.ee 
