Müütilised muistendid Fr. R. Faehlmann
mingi laulu, heli, mis on neile siiani omane. Isegi jõed ja tuuled said omale omase
heli, mida nad ikka ja jälle meelde tuletavad. Ainult inimene mõistis laulu
täielikult, seetõttu tungib tema laul südame sügavustesse ja üles jumalate
eluasemeni.
Vanemuise kosjaskäik :
Habemik Vanemuine läheb kolmele ilusale neiule kosja. Kõik neiud ütlesid talle
ei, sest ta oelvat liiga vana, hall ja hebames. Endassetõmbunult põgenes ta
metsapadrikusse. Paar päeva hiljem leidis ta lapsukese, kelle lõpuks Vanaisa
talle kinkis.
Koit ja Hämarik :
See muistend räägib Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele oli antud igavene
noorus. Koit ja Hämarik said kokku igakord, kui öö ja päev vaheldusid. Päike
läks Hämariku käest Koidu kätte, suruti vatastikku kätt ja ka mõlemate huuled
puutusid kokku.
Endla tärv ja Juta :
Juta on Vanemuise tütar , tema armasam, oli surnud ning ta valas tema pärast
kibedaid pisaraid