EESTI METSANDUS 2011
Eesti metsaomand kannab Tsaari-Venemaal enne I maailmasõda
rakendatud Balti erikorra ja eraseaduste märke. Juba enam kui 200 aastat tagasi hakati metsade
majandamiseks riigile ja mõisatele kuuluvate metsade tarvis regulaarselt majandamise kavasid koostama.
Esimesed metsavahid korraldasid põhiliselt jahipidamist ja kaitsesid metsi liigse karjatamise eest.
Talude päriseksostmine
19. sajandi teisel poolel tekkisid esimesed võimalused tänapäevaste, suhteliselt väikese metsaomandiga
(10-50 ha) talude päriseks ostmiseks. Alles iseseisva Eesti riigi loomisega 1918. aastal tekkis paljudel
maaelanikel tõeline lootus ja võimalus maade ostmiseks. Maareformi tulemusena oli aastaks 1939 metsaga
talupidamisi üle 45 000 ja neile kuulus kokku üle 700 000 hektari nn puitu tootvaid alasid. Selle kõrval säilitas
riik enam kui 700 000 ha endisi mõisa metsamaid, mida majandati suhteliselt suurte ja kompaktsete
metskondadena.
Erametsade natsionaliseerimine
annaabi.ee 
