Kobras
on eraomand. Nii on läinud ka kopraga, kelle paturegistrisse on kirjutanud palju lugusid nii
metsa- kui ka põllumehed. Kui inimene kaevab kraave ning süvendab veekogusid, et liigset
vett kiiremini ära juhtida, siis kopra töö on risti vastupidine. Koprad ei pelga inimasulate
lähedust, kus nad teevad talunikele ja metsameestele iseäranis suurt meelehärmi. Tänapäeval
pole mingi haruldus, kui kobras tegutseb isegi väikses metsaojas või kuivenduskraavis.
Tegelikult on inimene ise oma järjest hoogsama majandustegevusega seda konflikti
soosinud. Kuivenduskraavid ning süvendatud ja sirgeks kaevatud jõed on kobrastele ideaalne
ehitusplats, kuhu ilma suurema vaevata pais ning kuhil rajada. Sageli pole kuhilat vajagi, sest
pesaurgu on hea uuristada inimese kuhjatud kõrgesse kaldavalli. Toitu ja rahulikku elu jätkub
säärastes paikades tavaliselt kauaks. Koprakahjustusi võib laias laastus jagada kolmeks: