Ulukikahjustused
metsasalud vahelduvad põldudega, rebane ja mäger pesitsevad palumetsades, metsist kohtab
soostunud männikutes. Okaspuumetsi eelistavad käbilind ja musträhn. Loomad ja linnud ei
püsi tavaliselt aasta läbi samas metsatüübis, vaid otsivad eri aastaaegadel toitu erinevatest
metsatüüpidest.
Ulukite arvukust mõjutavad temast toituvad teised loomad ja linnud, ilmastik ning haigused.
Inimene mõjutab ulukite arvukust küttimisega, eesmärgiga vältida liigseid metsanoorendike,
maastiku või põllukultuuride ja ka koduloomade kahjustamisi ulukite poolt.
Loomastik avaldab metsale mõju kogu tema elu vältel. Loomastikul on suur tähtsus puuliikide
paljunemisel, eriti seemnete levitamisel ja jaotumisel mullas. Paljud linnud ja loomad söövad
puude seemneid, kuid samas ka levitavad neid. Ka tolmlemine on seotud loomadega
putukatega. Mulla faunal on suur tähtsus taimede toodetud orgaanilise hävitamisel,
kõdundamisel, mineraliseerimisel