Pärandkooslused
Saaremaal kuni 30 ha. Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud seega tuhat
korda. (PKÜ, puisniidud)
Puisniitude levik on iseloomulik Läänemere maadele. Eelkõige levib neid Eestis, Lõuna-
Soomes ning Rootsis, vähem ka Norras, Taanis, Saksamaal ja Kesk-Euroopa mägedes (Joonis 2,
Puisniitude levik) (Aavik, T. Pärandkooslused). Sama nimetuse all tuntakse ka kooslusi Põhja-
Ameerikas ja Venemaal, kuid Põhja-Ameerikas on tegu kunstlike turismiobjektidega ning Venemaa
metsaniit erineb koosluselt meie puisniidust. (Liiv, K. Puisniidud, nende mitmekesisus ja taastamise
aspektid, 2006)
Puisniitude kaitse on tülikas, sest eeldab inimese aktiivset tegevust. Enamasti pole endine
kasutusviis heinamaana tasuv, sageli puuduvad selleks ka vajalikud vahendid ja oskused. Probleemi
muudab majanduslikult keeruliseks asjaolu, et looduse mitmekesisuse säilitamisega seotud tulud on
annaabi.ee 
