Kristiina Ehin - Luulereferaat
/ nii ammu linna alla maetut/nii kõvasti kiviplaatidega kaetut).
Raamatu viimane jaotus, "Mees ja lind", on käsitleb eelkõige armastuse (ma olin koos õega
ja ei/ rääkinud sinust) ja selle mõrade teemat (me möödarääkimiste naerune lootsik/ triivib
omasoodu). Siin tuleb esiplaanile naise sisemaailma ja tundeelu temaatika, naise suhestumine
ja suhe mehega. Raamat lõpeb, võiks vist öelda ehinliku romantikaga, uuesti argisest
eemalduva looga linnamehest boeingu ja metsaneiust haigru armumisest.
Lisaks isikupärasele ja mõtlema ajendavale teemakäsitlusele on Kristiina Ehin kindlasti
tähelepanuväärne oma oskuse poolest olla vaheldumisi (ja kohati koguni samaaegselt) nii
jõuline ja terav kui ka õrn ja südamlik. Ta on siin eksimatult naiselik nagu ennegi, ent samas
lihtsam ja mitmekülgsem.
.
Helsingi on täna haige
mu lapsepõlvejuttudes on Läänemaa
aga kusagil kapillaarides
kobrutab Võrumaa maastik
ja see kummaline keel on mu kõrvale armas