Teadus Eestis 1920-1930
alal.
Tuntuim eesti (majandus)geograaf oli Edgar Kant, loodusteadlastest
olid tuntuimad botaanik Teodor Lippmaa ja taimefüsioloog Hugo
Kaho.
Silmapaistvad olid Paul Kogermani uurimistööd põlevkivikeemias.
Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti teadlasi oli astronoom Ernst Öpik.
Sõja järel laia maailma jõudnud eesti teadlastest võõras
keskkonnas suutsid oma erialal edasi tegutseda lisaks
Kantile veel:
1)Raadil töötanud botaanik, taimehaiguste uurija, Elmar
Leppik (18981978),
2)Metsandusteadlane Andres Mathiesen (18901955),
3) Arstidest sõjaeelse Teaduste Akadeemia juhataja,
bakterioloog Karl Schlossmann (19851969),
4) Humanitaaridest A. Saareste ja G. Ränk.
5)Astronoom Ernst Öpik (18931985), sõdadevahelise Eesti
ilmselt silmapaistvaim teadlane.
Loodusteadlastest avas sõja eel uue perspektiivika
suuna Theodor Lippmaa (18921943), kes paraku hukkus
Tartu pommitamisel. Lippmaa biotsönooside teooria on aga
oluline alus tänapäevasele taimeökoloogiale.