Andrus Kivirähk “Mees, kes teadis ussisõnu”
ussisõnu õppida, pealegi nende arvates olid ussid saatanast. Ussid aga salvasid neid, kes ei
osanud ussisõnu kõnelda. Inimesed, kes rääkisid ussidega said nendega ka imeshästi läbi.
Näiteks Leemet ja Ints elasid metsas, Leemet oskas ussisõnu ning tänu sellele suhtlesid nad
omavahel. Neist olid saanud ka parimad sõbrad.
Külatüdrukud kartsid karusid, samal ajal kui metsas elavad naised leidsid, et karud on
hoolivad, õrnad ning ilusad loodusloomad. Metsanaised suudsid karu armastada nagu meest.
2) "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab eestlaste hääbumisest. Kivirähk väidab, et õiged
eestlased olid need, kes elasid metsas ja oskasid rääkida ussisõnu. Need, kes külla kolisid,
need tahtsid sarnaneda näiteks sakslastega, olla peened ja moodsad. Eestlased hakkasid järjest
rohkem külla kolima, ei viitsinud õppida ussisõnu ja külas oli üleüldse lihtsam elada.