Tõde ja Õigus II Terve tekst
,,Nojah, ega kevadel põle see linnaasi veart enam ühti, hakkab haisema ja tolmama. Aga näe
mul siin, kui paks ja tihe."
Ja ta näitas käega sinnapoole, kust Indrek oli tulnud.
,,Pean rehnutti," jätkas Pearu, ,,kuidas seda siin kruavitada, et vesi õieti ära jookseks, sest see
on metsamua. Sinu isa kruavitab kangesti seal teises kandis, aga mina tahan siin hakata, sest
siin on see õige metsamua."
Sellele ei osanud Indrek midagi vastata ja kui Pearu oli tükk aega oma ,,metsamuast" seletanud
ilma mingit vastust saamata, viis ta jutu teisale, öeldes:
,,Sa elasid nüüd linnas, seal lehtede ja seitungite lähemal, kuulsid ehk, mis seal ka kuulda on;
kas on jälle mõni sõda tulemas või?"
Aga Indrek polnud midagi iseäralikku kuulnud.
,,Hundipalu, tema ikka teab, sest temal käivad need lehed ja muud asjad, aga ma'p pole teda
juba ammugi näind ja sellepärast ei tea midagi," seletas Pearu edasi.