Eesti XX sajandi algul
Suuremad lahingud: Metsavennad pidasid Saksa relvajõudude abita: Tartu, Viljandi,
Pärnu, Petseri, Võru, Järva ja Viru maakondades 255 lahingut.
Aktiivse võitluse algus: Metsavendade salgad tekkisid seal, kus mehi kogunes
rohkem, ja kus leidus mõni kogenud ohvitser või kaitseliitlane. 14. juunil leidus
metsas üksikult varjujaid ning samal ajal kujunesid metsavendade salgad kümnes
vallas. 22. juunil alustas Saksamaa sõjategevust Nõukogude Liidu vastu ning see päev
kiirendab meeste metsaminekut, kes pärast 14. juunit olid jäänud veel kõhklevale
positsioonile. Pandi alus Leegisaare metsavendade laagrile, kuhu kogunes 50-60
meest. 22. juuni lahingupäev- Keila ja Vääna ümbruses astus välja 8-meheline grupp.
Teatati rahvale, et sõda on tulemas ja on vaja relvad välja tuua. Tulistati punaväelasi
vedavat autot- metsavennad võeti kinni ja hukati. Peamiseks probleemiks kujunes
relvastuse puudumine. Relvade saamiseks rünnati punaarmeelasi, hävituspataljonlasi,
annaabi.ee 
