Muinasaeg
hakati tegelema kaubandusega ja valmistati uusi esemeid.
linnused teke: alates keskmisest rauaajast rohkem hakati rajama viikingiajal, tüübid:
mägilinnus (lõuna, kesk eesti, otepää linnus), neemikulinnus (ida, lõuna eesti, rõuge linnus),
kalevipoja säng (ida eesti, alatskivi linnus), ringvall linnus (saaremaa, lääne eesti, valjala
linnus).
eestlaste elatusalad muinasaja lõpul maaharimine, loomapidamine, küttimine, kalapüük,
metsamesndus, käsitöö metallitööd, savi töötlemine, tekstiili töötlemine,
vahetuskaubandus hõbe, pronks, sool, vahenduskaubandus vili, karusnahk, vaha.
suhted naabritega lõunanaabrid - suhted väga head (liivlased, kurelased, vahel oli
latgalidega tülid ja relvakonfliktid, leedulased tegid eestisse rüüsteretkeid, head
kaubandussuhted, läänenaabrid rootslased, taanlased tahtsid eestit alistada ja ristida, aga ka
annaabi.ee 
