Muinasaeg (Eesti)
Muinasaja lõpul elas Eestis juba vähemalt
150 000 inimest. Peamine tegevusala oli maahaimine, mis oma aja kohta oli üsna kõrgel
tasemel. Maa suurust arvestati adramaades, milleks nimetati sellise suurusega põllumaad,
mida suudeti harida ühe adraga. Tuli ka kolmeväljasüsteem-ühele põllule külvati talivili,
teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Tegeldi ka loomapidamisega: veised, hobused,
lambad, kutsed, sead, kanad. Toitu hangiti küttimisega ja kalapüügiga ja metsamesingus.
Käsitööga tekkisid rauatootmiskeskused ja meistrid. Relvaseppade toodang: head relvad,
hõbedaga ilustatud odaotsad, ornamenteeritud mõõgapidemed ja teramikud. Naised
kandsid palju ehteid (pronks-hõbe).
Aina rohkem tuli rahvusvaheline kaubandus. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid
Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Peamiselt vahetuskaubandus:
hõbe, pronks, sool, relvad, riidesordid, luksuskaup.
annaabi.ee 
