Saetööstus
Kütteainete Komitee, mis sai õiguse rekvireerida nii ülestöötatud materjale (ettevõtetelt ja
eraisikutelt siiski vaid tasu eest) kui ka metsi raieks. Maakondades loodi kohalikud
küttekomiteed. Küttekomitee raievõimsus oli esialgu tagasihoidlik, mistõttu sõjaväele
küttepuitu varuma pandi ka teisi riigiasutusi, omavalitsusi ja eraettevõtjaid.
1919.a. loodi metsavalitsuse süsteemis riigi metsatööstus asutuste ja elanike
varustamiseks metsamaterjalidega, aga ka puiduhindade reguleerimiseks ja raietel
metsamajanduse huvide arvestamiseks. Samal aastal töötati juba 14 metskonnas ja raiuti
kokku 32 400 m3 puitu, sellest küttepuitu 21 600 m3 (Riigi ..., 1932). Peamine tarbija oli
elanikkond, sest riigiasutusi ja sõjaväge varustas küttekomitee.
. Juunis 1920 toimunud metsaülemate koosolekul nõuti juba küttekomitee likvideerimist
ja tema varade üleandmist Metsade Peavalitsusele. Likvideerimine sai teoks 14.
septembril 1921.a.