70 mm aastas ehk 10%. Infiltreeruva vee arvel kujuneb põhjaveevaru. Kõige intensiivsem on põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul, ulatudes 200 300 mm aastas, väikseim on põhjavee toitumine LääneEestis ning Võrtsjärve ja Peipsi madalikul ning rabaaladel, jäädes seal vahemikku 050 mm aastas (joonis 3). Võrreldes kuivade maadega on liigniisketel aladel (sood, margalad) põhjavee toitumine väiksem. Oluline on ka taimkatte iseloom. Püsirohumaalt ja eriti metsamaalt on aurumine suurem kui põldudelt. Seepärast on põhjavee toitumisel suur oluline osa põllumaadel ja seal moodustunud põhjavee kvaliteedil. 3 Joonis 3 Netoinfiltratsioon ja põhjavee äravool jõevõrku peegeldavad põhjavee toitumist Joonis 4 Põhjavee toitumise aastasisene jaotus, oktoober 1994 kuni september 1995
Infiltreeruva vee arvel kujuneb põhjaveevaru. Kõige intensiivsem on põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul, ulatudes 200300 mm aastas, väikseim on põhjavee toitumine LääneEestis ning Võrtsjärve ja Peipsi madalikul ning rabaaladel, jäädes seal vahemikku 050 mm aastas (joonis 3). Võrreldes kuivade maadega on liigniisketel aladel (sood, märgalad) põhjavee toitumine väiksem. Oluline on ka taimkatte iseloom. Püsirohumaalt ja eriti metsamaalt on aurumine suurem kui põldudelt. Seepärast on põhjavee toitumisel suur oluline osa põllumaadel ja seal moodustunud põhjavee kvaliteedil. Joonis 3 Netoinfiltratsioon ja põhjavee äravool jõevõrku peegeldavad põhjavee toitumist 6 Joonis 4 Põhjavee toitumise aastasisene jaotus, oktoober 1994 kuni september 1995
Haarab laialdasi maa-alasid, raske piiritleda reostuskollet, kontrollida ja meetmeid rakendada, ei ole seotud kindla kohaga. Hajureostuse allikad (looduslikud antropogeensed): · Väetiste, herbitsiidide, insektitsiidide ärakanne põllumajandusest · looduslikus seisundis olevad kõlvikud(mets, heinamaa, looduslik rohumaa jne.), metsloomad · Õlid, rasvad, toksilised ained linnade tänavatelt · Setted, erosioon ehitusaladelt,põldudelt,metsamaalt, veekogu kalda alalt · Bakterid, toitained farmidest, sõnniku hoidlatest(vähene mahutavus),sadevetega urbaniseeritud aladelt · Veekogude, veejuhtmete hüdromodifitseerime · Õhureostus · Hajureostusega võitlemiseks tuleb rakendada kompleksseid meetmeid: seadusandlikke, juriidilisi, organisatsioonilisi, tootmis-tehnoloogilisi, agronoomilisi, keskkonnakaitselisi. 3.3 Reoainete liigitus ja transport keskkonda
annaabi.ee 
