KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE
aastal selles
valdkonnas tööd umbes 150 000 inimest, suurimad karusnahatootjad on Soome, Norra,
Taani, Poola, Holland. Maailma suurim karusnahaturg asub Venemaal.[5]
Nagu eelpool mainitud, tuleb enamus karusnahast karusloomakasvatustest. Kuna kulutusi
üritatakse viia miinimumini, on elutingimused loomadele sobimatud. Stressi ja
ebahügieeniliste tingimuste tõttu on kasvatuste loomad tihti haiged – piisab vaid
kokkupuutest kasvatuse territooriumile sattunud vabalt elava metsaloomaga, et haigused
edasi levida saaksid. Loomadele veterinaarabi tihtipeale ei võimaldata, kuna see tooks
kaasa lisakulutused ja haigused karusnaha kvaliteeti üldjuhul ei mõjuta. [6]
Väiksem osa loomanahkadest hangitakse otse loodusest. Sellisel juhul õigustatakse oma
tegevust loomade liigse arvukuse vähendamisega – tegelikkuses aga päris nii ei ole, sest
karusloomade püüdmisel on levinud erinevad lõksud, millega püüdmine valmistab
kannatusi loomadele ja mis kahjustavad ka loodust