ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III
Kui uurida lähemalt erinevate riikide ühistute struktuure selgub, et mõned ühistud on ühinenud suurtesse
korporatsioonidesse ja praktiline majandustegevus toimub peamiselt suurte kontsernide ja keskühistute
tasemel.
Nii on ühinenud suurtesse kontsernidesse piimaühistud, metsaühistud, teraviljaühistud, veiniühistud, aga
ka kaubandus- ning varustusühistud. Mõnes riigis on ainult üks keskühistu, kusjuures kohalikud ühistud
puuduvad (näiteks Soome Metsaliit). Samal ajal on aga tegevusalasid, kus kohalikud ühistud ei ole
moodustanud keskühistuid ega ka ühisettevõtteid (kontserne). Selliste hulka kuuluvad näiteks mõned
ühistupangad Soomes ja Saksamaal, samuti ühistulised kindlustusseltsid.
Kuidas saavad ühistud teha koostööd kapitaliühingutega?
Ühistu saab teha vastastikku kasulikku koostööd teiste majandusorganisatsioonidega ühisettevõtete
kaudu. Selleks on olemas kaks põhimõttelist moodust.