"metsalagendikelt" - 1 õppematerjal

Metsade sääst

tallavad seemneid maasse. Kuid seejärel, kui noored puud on juba kasvama hakanud, on karjatamine metsa järelkasvule kindlasti kahjulik. Järgneval aastakümnel karjatamise surve metsale vähenes, sest talud tugevnesid ja rajasid juurde produktiivseid rohumaid ja karjamaid. Sõjajärgsel ajal polnud loomade karjatamine metsas enam terav teema, sest kariloomi oli vähem ja lagedaid rohumaid piisavalt. Heina varumine sooheinamaadelt, puisniitudelt ja metsalagendikelt laienes samuti nagu karjatamine, sedamööda, kuidas tihenes asustus ja suurenes kariloomade hulk. Eriti ulatuslik oli see 18. sajandist kuni 1940-ndate aastateni. Suurim oli nn. looduslike niitude pindala Eestis ilmselt 19. sajandi lõpul. Pärast seda, kui Eesti iseseisvus, said talud juurde niite endistelt mõisamaadelt ning vajadus puisniitudelt ja metsadest heina varuda kahanes. Ometi oli näiteks puisniite 20. sajandi 30-ndatel aastatel Eestis ligi 800 000 ha