Toonekured
Nii tervitavad päikesetõusu need vähesed sookured, kes meil Eesti pesitsevad.
Sookurepaar on harjunud omaette elama. Midagi kahtlast märganud sookurg libistab end
pesalt ja hoidudes maadligi nagu luuraja sõjamängus, roomab vaikselt pesalt eemale. Alles
tükk maad eemal tõuseb ta jalule ja hiilib veelgi kaugemale, et siis lendu tõusta.
(Rein Maran)
MUST TOONEKURG
Must- toonekurg kardab inimesi. Tema ehitab oma elamise meist nii kaugele metsalaande, kui
vähegi võimalik. Valitud elupaik on tavaliselt sedalaadi mets, kus inimene pole mitukümmend
aastat saega toimetanud. Taolisi paiku Eestimaal veel natuke on.
Eestimaal on must- toonekure pesitsevaid paare ligemale 30 korda vähem kui tema valgete
suguvendade omi. Metsakurg on pesakoha valiku suhtes väga nõudlik. Tema armastab pesa
ehitada kas siis haava või männi külgoksale- eks ikka seetõttu, et oma laiadel tiibadel oleks
hea tulla ja minna