"metsalaamade" - 1 õppematerjal

Liikide kadumise põhjused

Vihma- ja udumetsad on regionaalsel tasandil oluliseks valgalade kaitsepuhvriks ja kliimareguleerijaks ning globaalsel tasandil fossiilsete kütuste põletamisel vabaneva liigse süsihappegaasi potentsiaalseks hoiustajaks; kohalikul tasandil on nad paljude põlisrahvaste kodupaigaks. Tänapäeval kaob aastas umbes 150 000 km2 vihmametsi. Eriti ohtlikuks teeb protsessi tõik, et vihmametsade võime taastoota oma kliimat, s.t. eelkõige tekitada vihma ja hoida niiskustingimusi, sõltub otseselt metsalaamade suurusest. Teatavast pindalast väiksemad metsad ei ole enam võimelised seniseid keskkonnatingimusi hoidma ning selle murdepunkti ületamisel järgneb vihmametsade ökosüsteemi kollaps. ~4~ Troopilised lehtmetsad. Maa, mida katavad troopilised lehtmetsad, on põllumajanduseks märksa sobilikum kui troopiliste vihmametsade all olev maa. Troopilisi lehtmetsi on vihmametsadega võrreldes kergem raadata ja põletada. Mõõdukad sademed koos kindlate