tegeleda soovin. Kas ootused on vastanud tegelikkusele? Ootused on enamjaolt vastanud tegelikkusele, peale selle, et füüsiliselt tugevamaks saada, sest enne kaitseväge oli mul rohkem aega iseseisvalt spordi ja jõutreeningutega tegeleda. Mis meeldib ja mis ei meeldi? Kaitseväes meeldib see, et siin võib kohata huvitavaid inimesi. Samuti olen saanud juurde enesekindlust ja julgust. Meeldib ka toit, mida pakutakse. Ei meeldi aga see, et esimese 3 kuu jooksul ei saa koju ja metsalaagrites saab vähe magada. Piisav uni oleks metsalaagrites aga just vajalik, sest koormus on siis tavapärasest veelgi suurem ning väsimus tuleb kiiremini. Lisaks sellele võiks vähem koristamist olla, kuid saan aru selle vajalikkusest. Millest kõige rohkem puudust tunned? Kõige rohkem tunnen puudust hobidest, millega siin tegeleda ei saa ning perekonnast ja sõpradest. Mis võiks olla teistmoodi? Teistmoodi võiks olla näiteks mõningate asjade organiseerimine, samuti
maksta. Kes loodearmeest ületasid Narva jõe, sellelt võeti ära relvad. Desarmeeritud loodearmeelased suleti suurtesse metsalaagritesse (Jõhvisse jne). Et vältida epideemia levikut. Eesti seisukohast ainuõige otsus, samas humanistlikust seisukohast jättis see otsus ehk midagi soovida, sest loodearmeelaste jaoks loodavad laagrid tuli alles luua. 1920. aasta kevadeks oli nendes Ida-Virumaa metsalaagrites surnud u 20 000 loodearmeelast (enamasti epideemiasse). Hulk Eesti arste, sanitaare saadeti laagirtesse, üritati neid enam-vähem toitlustada, niivõrd kui võimalik oli. Taudide levikut Eestis õnnestust vältida. Kui rääkida loodearmee Petrogradi missioonist, siis ei tohi mööda vaadata, et see oli Antandi pealetungi ainult ühe osaga ja see jõudis oma eesmärgile kõige lähemale, sest teistest pealetungidest ei tulenud midagi välja, selle vastutus jääb Vene läänearmeele
annaabi.ee 
