Kuklased
Metsakuklaste polügüünsed pered võivad paljunemisel moodustada omavahel
ühenduses olevaid pesade süsteeme - kolooniaid, mis omakorda ühinedes, moodustavad föderatsioone
ja asurkondi. Näiteks laanekuklase (F. aquilonia) asurkonnas võib koos elada üle tuhande pere. Pesade
asustustihedus tõuseb sageli 15 pesani hektaril. Arvestades pere suuruseks 1-4 miljonit sipelgat, ühe
isendi keskmiseks kaaluks 10 mg saame ühe hektari biomassiks vähemalt 150 kg. Mitmetes Eesti
suuremates metsakuklaseasurkondades võib sipelgate suurim biomass ulatuda aga isegi 300 kg/ha s.o.
1500-3000 is/m2. Siin pole arvestatud haudme (munad, vastsed, nukud) olemasolu pesas, mis annab
suvel olulise biomassi lisa. Sellist sipelgate hulka pinnaühikul me metsades ei kohta, sest korraga viibib
väljaspool pesa ainult 10-15 % pesa töösipelgatest, 25-33% kogu perest moodustavad jahedates
kuhilaalustes kambrites diapausis viibivad varusipelgad. Umbes poole kogu perest moodustavad pesas
annaabi.ee 
