Sooteadus
sajandi teisel poolel.
Eesti praegusel territooriumil algas metsamaade kuivendamine 19. sajandil. M. Siversi (1903)
andmetel hakati metsamaid esmakordselt sihipäraselt kuivendama Eestimaal alates 1840.a.
Järgnenud 100 aasta kestel tehti seda tööd käsitsi ja suhteliselt väikeses mahus. Kardinaalse
muudatuse metsakuivendusse tõi 1950.a., kui alustas tööd Tamsalu Masin-Metsakuivendusjaam.
Metsi hakati kuivendama ja majandama RPUI "Eesti Maaparandusprojekt" poolt koostatud
metsakuivendusprojektide alusel, mis nägid ette veereziimi reguleerimist, metsateede ja
hüdrotehniliste rajatiste ehitamist, puistute kuivendusjärgset majandamist ja muud.
· Põllumajanduslik melioratsioon
· Metsa rekreatiivne melioratsioon
· Metsamelioratsioon
- hüdromelioratsioon
- keemiline melioratsioon
- tehniline melioratsioon
Metsaparanduse objektid - kasvukohatingimuste parandamist vajavad alad erinevatel muldadel:
· soomullad: mds, ss, rb kasvukohatüübid
annaabi.ee 
