Halliste luha taimkatte muutustest
· lammi kamar-gleimullad (lühi- ja pikemaajaliselt üleujutatavad; teralised, kihilised);
· ibejad (mudajad) lammi madalsoomullad (pikemaajaliselt üleujutatavad).
Hüdrograafiliselt kuuluvad Soomaa jõed Liivi lahe vesikonna Pärnu jõgikonda.
16
Soomaa veestiku võib üldjoontes jaotada kahte gruppi:
1. Eesti oludes suhteliselt suured transiitsed jõed;
2. väga tihe mikroveestik, mis koosneb valdavalt metsakuivenduskraavidest.
Vahepealseid, lühikesi ja väikese valglaga jõgesid esineb siin suhteliselt vähe. Peajõgede I ja
II järgu lisajõed esinevad arvukamalt Soomaast itta jäävas piirkonnas (Järvet, 1994). Soomaa
jõed seob ühtseks hüdrograafiliseks süsteemiks Pärnu jõgi, kuhu jõuab vesi peaaegu kõigist
Soomaa jõgedest. Soomaa rahvuspargi territooriumi hüdrograafilise süsteemi suleb Navesti
jõgi, mis on ühtlasi kaitseala põhjapiiriks. Soomaa peajõeks loetakse Halliste jõge koos lisajõe
annaabi.ee 
