Eestimaa liigniiske kliima põhjustab maade soostumist, kuna aastane sademete hulk ületab aastase aurumise ligikaudu kaks korda. Pikemas perspektiivis on kestev soostumine põhjustanud mullaviljakuse ja puistute kasvu järjepideva languse ning metsade osalise asendumise soodega. Pikka aega kestnud soostumise tulemusel asendusid kunagised liigniisked metsad lõpuks puis- ja lagesoodega, madalsood rabadega. Teadaolevalt kaevati Eestimaal esimesed metsakuivenduskraavid 1920ndatel, sihipäraseid metsakuivendusi tehti alates 1940ndatest. Metsakuivendustööde maht saavutas haripunkti 1969-1975, mil kuivendati umbes 150 000 ha metsamaid. Kokku on Eestis erinevatel andmetel kuivendatud 520 000-560 000 ha metsamaid. Täna paiknevad rajatud kuivendussüsteemid ligi 450 000 hektaril. Selleks, et leida metsakuivendussüsteemide käsitlemisel kesktee majanduslike ja keskkonnakaitseliste huvide vahel, on RMK koostöös erinevate huvigruppidega vastu võtnud
on nende veekogude soojuslik akumulatsioon väga väike ja mikroklimaatiline mõju veekogu lühiümbrusele praktiliselt määramatu. Veevarud: Puurmani valla vooluveekogud võib jaotada 5 gruppi: 1) Eesti ametlikus vooluveekogude nimestikus olevad jõed, ojad või kraavid; 2) põllumajandusmaa kuivenduseks rajatud kogujakraavid; 3) põllumajandusmaa kuivenduskraavid (detailkuivendusvõrk); 4) metsamaa kuivenduseks rajatud kogujakraavid; 5) metsakuivenduskraavid (detailkuivendusvõrk). Vooluveekogudest on suuremad Pedja, Kaave ja Pikknurme jõgi ning seisuveekogudest Tõrve, Puurmani ja Pikknurme paisjärved. Valla veestiku teljeks on Pedja jõgi, mille lamjooks ning keskjooks paiknevad osaliselt (49.3 km pikkuselt) Puurmani vallas. Kokku on Puurmani vallas 27 vooluveekogu ning vooluveestiku pikkus on 181 km. Puurmani vallas puuduvad looduslikud järved, kuid esineb suuri rabalaukaid valla läänepoolmiku suurtes rabades
annaabi.ee 
