"metsakraavide" - 1 õppematerjal

Nimetu

Pikaldase põua tõttu 2002.­2003. aastal kuivas enamik väikesi vooluveekogusid Lääne-Eestis, aga ka mitmes teistes piirkonnas. Suur osa vee-elustikust hukkus ja muutus kasinaks ka saarma toidulaud, mille tõttu arvukus 2004. aastaks langes 1600 isendi piirimaile. Sellel perioodil täheldati saarmaste koondumist suurematele jõgedele ning kalamajandite tiikidele ­ sinna, kus leidus toitu. Toidupuudus sundis loomadel võtma ette pikki rännakuid läbi metsade ja metsakraavide sobivatesse toitumispaikadesse. Toidu ja uute elupaikade otsinguil jõudsid saarmad just neil aastail ka Saaremaale ja Hiiumaale ja 2005­2006 aasta talvel leiti saarmast ka Vormsil. 2005. aastaks arvukus kasvas 1730 isendile. Eestis sündis 2005. aastal seireandmetele tuginevalt hinnangulisel kokku ligikaudu 350 saarmapoega, mis lubab populatsiooni juurdekasvu hinnata 22 protsendile (Laanetu, 2007). 3. ELUPAIK