Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest
Hobuste
kasutamine taandus põllumajanduses pea olematuks, vähesed hobusekasvatused püsisid vaid
tänu üksikutele missioonitundega entusiastidest majandijuhtidele ja hobusesõpradele.
Nagu on väga lähedased pool-looduslike koosluste ja eesti hobuse hääbumise põhjused,
võivad olla sarnased ka lootused püsimajäämiseks tulevikus. Vajadus nende järgi on koos
ajaga muutunud. Koduloomade sööt varutakse tänapäeval masinate abil intensiivselt
majandatud söödapõldudelt. Romantilisi metsakopleid asendavad laiuvad ühenäolised
kultuurkarjamaad. Eesti hobune on leidnud rakenduse turistide teenindamisel ratsa- või
vankrisõidus. Mõlemad loodavad traditsioonilise loodusesõbraliku/mahepõhimõtetel toimiva
talupidamise, loodushoiu ja turismi peale. Nii pool-looduslike koosluste kui ka eesti hobuse
tulevik sõltub paljus meie looduse mitmekesisuse kaitse korraldamisest ja põlisväärtuste taas
hindatõusmisest. 2001. aastal toetati esmakordselt laiemalt riiklike programmide kaudu nii
annaabi.ee 
