Ökosüsteemid - Raba
osaliselt eriti ümbritsevate alade aine- ja energiaringest. Turbasamblad on suutelised oma
kudedega suurel hulgal vett vastu võtma ja hoidma, vesinikioone keskkonda pumpama ja
sellega keskkonna happesust tõstma, taimkonkurente tõrjuma ja ängistama. Bakterite ja
seente abil toituvad turbasamblad ka sademetest tulenevast tolmust, mis aitab neil
kasvada äärmiselt toitevaesel pinnal.
Raba taimekooslused saab jaotada veesisesteks, älvesisesteks, peenrapealseteks ning
metsakooslusteks. Nende kombineerimisel tekivad mitmesugused rabale iseloomulikud
mikromaastikud. Suurem osa on älve- ja peenrakooslused.
Älvestes kasvavad rabakas, mudatarn ja valge nokkhein, leidub ka huulheinu. Älveservi
katavad aga punakas ja punane turbasammal küüvitsa ja jõhvikaga, vahest leidub ka tupp-
villpea ja raba-jänesevilla tihedaid puhmikuid.
Rabapeenarde pinnaks on tihedakasvulised pruunid ja teravalehised turbasamblad koos
rabakarusamblaga
annaabi.ee 
