Kuna inimese teadlikus tõusnud on hakkanud inimene loodust omakasu püüdlikult ümber kujundama. Looduse ümber kujundamine on jõdnud juba geneetilisele tasandile. Vanasti oskas inimene loodusest haigustele ravimit leida, kuid nüüd on teadmised ununenud. Minu ja looduse suhe on pealiskaudne kuna elan kortermajas. Minu kokkupuude loodusega on kooli tunnis või maal talus. Minu suurimad teadmised looduse osast on metsaga seotud. Tean metsa raieringi, metsakooslust ja loomastiku. Loodusesse tuleb suhtuda lugupidavalt ja säästlikult. Minu osas loodusesse säästlikult suhtuda on väike kuna ma tarbin lõpp produkti. Säästlikult saan toimida ainult maal talus kus ma kütan ahju puudega, see hõlmab ühekorraga soojuse kui ka toidu valmistamise. Metsast olen korjanud ka seeni, marju ja ravimtaimi. Korjates seeni pead teama millised on söödava ja millised mitte. Mina kül ise seeni ei söö ja tunnen neid vähe.
keeluala pindala 245 ha. 1959. ja 1978. a kaartidel on kaitseala piiridesse jäänud ka osa metsaalast. Kaitse alla ei ole võetud kogu säilinud niiduala. 1978. a kaardil on hõreda niidu ja põõsastega puistut või heinamaad 236 ha. Nii 1959. a. kui ka 1978. aasta kaartidel esineb kaitstava territooriumi piiride tõmbamisel palju ebatäpsusi. Keeluala piiride määramisel ei ole arvestatud seda, et piir jookseks mööda luhakõlvikute piire. Kohati jääb sinna metsakooslust, mis pole seotud kaitseala loomise eesmärkidega. 1959. a. botaanilise keeluala piir (lisad 1, 2) tõmmati põhimõttel ,,200 m mõlemale poole jõe kaldast", kuid seda reeglit pole väga rangelt järgitud. Kaardimaterjali põhjal võib öelda, et uurimisala põhja- ja keskosas ulatub 1959. a. keeluala luha laius ligi 300-400 meetrini, lõunaosas 300-600 meetrini. 1959. a. loodud botaanilise keelualast (265 ha) on 2000. aastaks sisuliselt säilinud 27 ha. 1959. a. kaitse alla võetud
annaabi.ee 
