Eesti metsad
See võimaldab organismidel hingata: puhastab õhku ja
eritab hapnikku. Tiheda võrastiku varjus on vähe valgust ja tuult ning
rohkem niiskust kui lagedal, seepärast on lehe- ja okkakõdust tekkinud
metsamullas omapärane mullaelustik. Metsa asustab iseloomulik
metsakooslus, ta on omapärane *ökosüsteem. Lähestikku paiknevad
puud kasvavad lagedal olevaist liigikaaslastest erinevaiks: metsapuul on
kitsam võra ning sirgem ja saledam tüvi, mis kiiremini vabaneb
alumistest okstest. Metsakooslusse kuuluvad ka põõsad, kääbuspõõsad,
rohttaimed, samblad, samblikud, seened ( parasiitseened jt.), putukad
(kahjurid ja kasurid), linnud (metsvint, musträhn, kägu) ja imetajad
(põder, jänes, rebane, metskits, orav jt.).
Metsad jaotatakse segametsadeks, okasmetsadeks, lehtmetsadeks.
Tamm kui püha puu Eesti metsas.
Väga palju aastaid tagasi oli Eestis tamme enamusega lehtmetsi
arvatavasti kolm korda rohkem kui okasmetsi. Tõenäoliselt kasvas tamm
annaabi.ee 
