võib ta ikkagi jahtida haavatud jänest, et vaadata, ega see talle kuidagi kasulik ei saa olla. Inimest ründab ilves üksnes haavatuna või inimese poolt nurka surutuna. Toitumise osas on ilvesele suurimaks konkurendiks hunt. Hundi leviala on ilvese omast suurem ja ühtlasem. Kus on palju hunte, seal on vähe ilveseid. Ilves ronib, aga mitte kõrgele. Erinevalt kodukassist ujub ilves meelsasti. Ilvese ainsaks looduslikuks vaenlaseks (nagu ka konkurendiks) on hunt. ,,Metsakoer" võib ,,metsakassi" rünnata siis, kui viimane parajasti einestab ja seetõttu ümbrust eriti pingsalt ei jälgi. Kunagi olid ilvesed levinud kõikjal üle põhjapoolkera, kuid nüüdseks on nad paljudes Euroopa riikides inimese poolt hävitatud ja kaitse all. Eestis on neid aga veel küllaltki palju (peaaegu tuhat) ja seetõttu on meil lubatud ilveseid küttida. Siiski antakse välja teatud arv lube, mitu ilvest võib aastas kokku küttida.
jälgedesse. Selleks, et teada saada, kas sinu ees on ühe või mitme looma jäljed, tuleb ilvese rada põhjalikult uurida. · Erinevalt kodukassist ujub ilves meelsasti, vette läheb isegi talvel. · Kuigi ilvese esi- ja tagajalad jätavad sarnase neljavarbalise jälje, on tema esijalgadel tegelikult viis varvast. "Liigne" varvas paikneb aga nii kõrgel, et ei ulatu jälge jätma. · Ilvese ainsaks looduslikuks vaenlaseks on hunt. Metsakoer võib metsakassi rünnata siis, kui viimane parajasti einestab ja seetõttu ümbrust eriti pingsalt ei jälgi. · Ilvese liha sünnib süüa inimeselgi. Praad tuleb ainult korralikult läbi keeta: paljud ilvesed on nakatunud eluohtliku siseparasiidi keeritsussiga. · Üks põnevamaid ilvese küttimise viise on tema metsast välja meelitamine haavatud jänese kisa järele aimates. Isegi täis kõhuga ilves tuleb uurima,