Karjatamise mõju taimekooslusele
Keskaegsetes materjalides sõltub erinevate loomaliikide osatähtsus suurel määral sellest, kas
tegemist on linnaga või asulaga. Asulates on tavaliselt ülekaalus veiseluud. Äärelinnade
luumaterjal sarnaneb asulate omaga. Kesklinnade luumaterjalides domineerivad sageli
sealuud (Lõugas jt 2004).
1873-1943 aastate paiku mäletati veel aegu, mil karjakopleid ja kultuurheinamaid peaaegu
polnudki, eriti metsakarjamaadel ohustasid kariloomi metsakiskjad. Sellel ajal leidus
rahvatraditsioonis mitmeid kujutlusi ja uskumusi. Näiteks valmistati vastla- või tuhkapäeval
metsik. Metsik oli õlest tehtud inimene, millel olid ka riided seljas. See pidi olema
karjakaitsja, kaitsma loomi kogu suve igasuguste äparduste ja metsloomade eest. Veel oli
vanal ajal ka selline komme, et kevadel kui kari esimest korda välja läks, tuli üks nõid karja
välja laskma. Sellel ajal olid küla karjamaad kõik ühes, aedasid vahel ei olnud. Kõik käisid
annaabi.ee 
