Kokkuvõte 18. sajandist Eestis
sadama käivet. Andes talle mitmeid eelisi Eesti linnade suhtes. Väljaveos etendasid põhiosa
vili, metsamaterjal, laevaehitusmaterjal lina ja kanep. Sisseveos olid ülekaalus
talurahvakaubad: sool, raud, tubakas ja heeringas; aadli ja jõukama rahva tarvis luksuskaubad
ja riie. Kaubavahetust takistasid sagedased vilja väljaveokeelud, mis pidid tagama sõjaväe
varustamiseks soodsamad hinnad ning vältima näljahäda teket. Piirati ka metsakaubandust, et
säilitada laevaehituseks vajalikku puitu. Aadlil oli kaubandusega tegelemine keelatud,
erandiks oli kolm nädalat enne ja pärast mihklipäeva. Vilja ülesostmine väljaspool linnu oli
seadusega keelatud, kuid seda tehti siiski. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte, millega
kujunesid kindlad kauplemispartnerid. Linnade kõrval kujunesid juba Rootsi ajal olulisteks
kauplemiskohtadeks maalaadad, millest tuntuim oli Tartus peetav nn saksa laat.